|
Vaatamisväärsused Virtuaaltuurid: http://www.fotopaun.ee/piirkonnainfokaart/nissi.html
Ellamaa elektrijaama hoone
Elektrijaama hoone on ehitatud arhitekt Vladovski projekti järgi. Ehitustöid alustati 1922. aasta septembri lõpul ja juba 1923. aasta mais andis jaam energiat turbatööstuse masinate käivitamiseks. Jaama katlaid köeti kohaliku kütteturbaga. 1. novembril 1923 lülitati pinge alla Haapsalu, 2. jaanuaril 1924 Tallinna liin. Elektrijaama võimsus kasvas esialgselt140 kw-lt 1940.aastaks 8500 kw-ni. Sõjajärgsel perioodil (1944-1950) oli Ellamaa elektrijaamal oluline osa Eesti varustamisel elektrienergiaga. Jaam lõpetas oma töö 1. maist 1966.a. Käesoleval ajal on endises elektrijaama hoones katlamaja, mis varustab Turba alevikku soojusenergiaga. Alates 15. augustist 2001 on Ellamaa elektrijaam kultuuriministri määrusega tunnistatud arhitektuurimälestiseks. 
Nissi Püha Maarja kirik
1873. a Peterburi arhitekti David Grimmi kavandatud ja meister Hindrek Jakobsoni ehitatud 52,5 m kõrguse torniga historitsistlik hoone. Kirikuaeda aeda on maetud Stackelberg’ide, Bystram’de, Pilchau’de, Maidell’ide ja Mohrenschild’ide suguvõsade liikmed. Traditsiooniks on saanud suvel toimuvad kirikukontserdid. 
Mälestussammas Vabadussõjas langenutele ja repressioonide ohvritele
Mälestussamba esmaavamine toimus 18. juunil 1933. aastal. Mälestussamba ideekavandi autoriks oli skulptor Richard Hammer, kes koos arhitekt Karl Lüüsiga oli ka idee teostaja. 1945. aastal sammas hävitati. 1988. aastal võttis Nissi Muinsuskaitse Selts eesmärgiks mälestussamba taastamise. Originaalsamba arhitektuurse osa autori Karl Lüüsi idee järgi taastati sammas muudatustega. Taastamistöö kestis aluskivi paigaldamisest 23.06.1991 kuni 23.06.1994, mil toimus samba taasavamine. 
Riisipere mõisa härrastemaja
Aastatel 1819-1821 ehitatud Eesti silmapaistvama klassitsistliku mõisaansambli ainsana rahuldavalt säilinud põhiosa. P. von Stackelbergi härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, selle peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga ja tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. 1922-1984 oli Riisipere mõisas lastekodu. Tühjalt seisev hoone hämmastab vaatajat veel praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega, vaatamata aastatepikkusele laokilolekule. 
Järveotsa järv
Järveotsa järv paikneb Selgküla vallseljaku idaküljel männimetsas, kuulub koos lähedal asuvate Valge- ja Mustjärvega Turvaste järvede rühma. Järveotsa järv jääb Valgejärve maastikukaitseala laiendusena loodud metsakaitsealade võrgustiku piirkonda. Põhja-lõuna suunas pikliku järve pindala on 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m. Põhiliselt umbjärv, suurvee ajal on kraavi kaudu väljavool Kloostri jõkke. Esineb kalda- ja põhjaallikaid. Maastiku kaunistajana, kalaspordiks sobiva veekoguna, ujumus- ja puhkekohana on J. järv suure tähtsusega. 
Alema botaaniline kaitseala
Kaitseala pindala on kokku 54 ha, sellest sihtkaitsevööndis 26 ha ja piiranguvööndis 28 ha. Alema looduskaitseala on Eestis ainulaadne, loodud eelkõige käpaliste hoiuks. Kokku on Alemalt teada 18 orhideeliiki, seega pooled käpaliste sugukonna Eestis kasvavatest liikidest. Leidub ka käpaliste huvitavaid ja väheesinevaid vorme. Esindatud on putuktoidulised taimed: harilik võipätakas, huulheinad ja vesihernes. Kaitsealal on laudadega sillutatud matkarada. 
Raba
Suuremad rabamassiivid Nissi vallas on Ellamaa-Riisipere, Sooniste ja Orkjärve rabad. Kütteturba tootmist müügiks alustati Ellamaa ja Sooniste turbarabas 1918. aastal. Esialgu lõigati turvast käsitsi labidaga ja veeti välja vagonettidega hobuste jõul. 1922. aastast hakati kasutama masinaid, mille tulemusena kasvas aastatoodang 2600 tonnilt 1922. a 37700 tonnini 1939. aastal. Kõrgpunkti saavutas kütteturba tootmine 1952. a - 72300 tonni. 1963. a alustati kütteturba tootmise kõrval väetis- ja alusturba tootmist. 1975. a toodeti turvast kokku 107700 tonni. Praegu toodetakse freesturvast, mis läheb põhiliselt ekspordiks. Perspektiivseid turbavarusid on hinnatud (1992) Nissi vallas ca 15 miljoni tonnini, praegu kasutusel olevad freesväljad Ellamaa-Riisipere rabas on ammendumas. 
Valgejärve matkarada
Loodusõpperada tutvustab Harjumaal, Nissi valla lääneosas asuvat Valgejärve looduskaitseala ja selle ümber asuvaid loodusväästusi.
Infostendidel ja väikestel tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide tutvustused.
Jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK puhkeplatsil. Loe lähemalt: www.valgejarve.ee
|